eMission ZERO: Linde Material Handling haldab oma vesinikutaristut

Fakt on: vesinik on tuleviku energiaallikate kombinatsioonis üks põhilistest ehitusplokkidest. Linde Material Handling teadvustas seda arengut varakult ja panustab murrangulise projektiga: Alates 2023. aasta maist on Aschaffenburgi tehases toodetud vesinikku, kasutades sertifitseeritud rohelist elektrit, mis on seejärel saadaval kütusena tehase enda kütuseelemendiga tõstukitele. Selle Saksamaal ainulaadse rakendusestsenaariumiga teeb Linde taas teedrajavat tööd.

Tootmisest tankimiseni: Nii toimib vesinikutaristu

• Roheline elekter: selleks, et muuta vesiniku tootmine täiesti kliimaneutraalseks, kasutab Linde ainult sertifitseeritud rohelist elektrit – s.o taastuvatest allikatest nagu tuul, päike või hüdroenergia toodetud elektrit.
• Elektrolüsaator: kasutades rohelist elektrit, jagatakse vesi elektrolüsaatoris hapnikuks (O2) ja vesinikuks (H2). Seejärel gaasiline element kuivatatakse, jahutades selle temperatuurini -40 °C.
• Kompressor: et hiljem saaks vesinikku tankida, tuleb see kokku suruda. Seda teeb kompressor, mis tihendab selle rõhuni 30-450 baari.
• Hoiustamine: sel viisil tihendatult saab vesinikku ideaalselt hoiustada. Seda tehakse spetsiaalses rõhusalvestusmoodulis, millel on kaks sektsiooni, mida vaheldumisi täidetakse või tühjendatakse.
• Dosaator: siin täidetakse vesinik kütuseelemendiga tõstukitesse. Erinevalt tavalistest sisepõlemismootoritest tuleb lisaks tegelikule otsikule ühendada andmekaabel ja voolik vee äravõtmiseks.
• Tõstuk: tööstuslike tõstukite kütuseelementides reageerib vesinik nüüd õhuhapnikuga ning toodab vett, soojust ja elektrit. Viimast hoitakse liitiumioonakus ja seda kasutatakse sisseehitatud elektrimootorite käitamiseks.

Lühidalt: Protsessid kütuseelemendis

Kütuseelemendi toimimise keskne märksõna on „külmpõlemine“: Elektrokeemilise protsessi käigus reageerib hapnik (O2) kui oksüdeerija tegeliku kütuse vesinikuga (H2). See loob suure hulga energiat – soojuse ja elektri kujul, mida omakorda kasutatakse seadmete käitamiseks. Ainus toodetav kõrvalsaadus on vesi (H2O), mis tankimise käigus kütuseelemendist välja imetakse.

Linde Material Handling tõi selle ajamikontseptsiooniga tööstustõstukid seeriatootmisse 2010. aastal – esimese tootjana Euroopas. Sellest ajast saadik on saadud väärtuslikke kogemusi paljudes erinevates kliendiülesannetes, mis kandusid edasi ka Linde esimese kütuseelementide hübriidsüsteemi väljatöötamisse. LogiMAT 2023 siselogistikamessil esmakordselt esitletud 24-voldise pinge ja 1,8 kW võimsusega Linde HyPower 24V Fuel Cell süsteem on esialgu kasutusel Linde tellimuste komplekteerijates ja vedukites ning edaspidi ka kaubaaluste tõstukitel ja topeltlaaditavatel virnastajatel. 2023. aasta mai seisuga on väljatöötamisel suurem 48-voldine kütuseelemendisüsteem.

Kui rääkida turvalisusest: kõik on kontrolli all

Oma vesinikutaristu ohutustehnoloogia kavandamisel kasutab Linde mitmeid enda lahendusi. Näiteks tagab juurdepääsu kontrolliga sõidukipargi halduslahendus Linde connect, et ainult koolitatud töötajad võivad tankimistöid teha. Selleks peavad töötajad end dosaatoris RFID-kiibi abil tuvastama; taustal võrdleb tarkvara vajalikke volitusi. Turvasüsteemi Linde Safety Guard kasutatakse praegu sõidukite ja taristu kokkupõrgete vältimiseks. Dosaatoril on nn staatiline üksus (Static Unit), mis suhtleb häiretevaba ülilairibatehnoloogia abil tõstukis oma vastaspoole ehk tõstukiüksusega (Truck Unit). Kui seade läheneb süsteemile, vähendab Linde Safety Guard automaatselt maksimaalset kiirust. Kütuseelemendisüsteemile paigaldatud tõstukiüksus (Truck Unit) ütleb tankimissüsteemile, milline kütuseelemendisüsteem vastaval sõidukil on.

Kas vesinik on ka minu sõidukipargi valik?

Kiire tankimine, heitmevaba töö, puhas käsitsemine: Intralogistika praktikas pakuvad vesinikuga tõstukid terve rea eeliseid. Ja ometi ei ole see tehnoloogia lahendus, mis põhineb põhimõttel „üks suurus sobib kõigile“, sest – nagu kõigi teiste energiasüsteemide puhul – sõltub see alati individuaalsetest rakendusnõuetest ja asjaoludest. Seetõttu on Linde Material Handlingul loodud terviklik nõustamislahendus energeetika valdkonnas.

Teerajaja vesiniku osas: Linde Material Handling on valdkonna teerajaja

Alates energiadebati puhkemisest on vesiniku teema avalikus arutelus hoo sisse saanud. Kuid see kehtis Linde virnastajate kohta sõna otseses mõttes juba aastatuhande vahetusel. Koos Siemensi/KWU-ga esitles Linde 2000. aastal esimest täielikult kütuseelemendiajamiga toimiva tõstuki prototüüpi. Kümme aastat hiljem tõi Aschaffenburgi kaubavoo spetsialist kütuseelemendiseadmed seeriatootmisse. Kliendiettevõtted saavad nüüd valida selle energiasüsteemi kliendipõhiseks lahenduseks umbes 80 protsendile Linde tooteseeriatest. Lahendus on saadaval vastukaalutõstukite, vedukite ja kõrglaotõstukite jaoks. Lisateavet selliste sõidukite võimalike kasutusvaldkondade kohta ja kasutajakogemused leiate sellelt lehelt.

Arvud, andmed ja faktid vesinikutaristu kohta

• 100 kg vesinikku: Linde tehase elektrolüsaator suudab 24 tunni jooksul toota umbes 100 kg vesinikku. Taristu optimaalse efektiivsuse tagamiseks on aga päevane tootmiskogus piiratud ca 52 kg peale.
• 21 seadet: vesinikutaristu varustab puhta energiaga 21 Linde tehase sõidukipargi kütuseelemendiga tõstukit.
• 100% sertifitseeritud roheline elekter: vesiniku tootmiseks vajalik elekter pärineb 100% taastuvatest allikatest, nagu tuul, päike ja hüdroenergia.
• 213 tonni CO2: projekt vähendab Linde aastaseid CO2 heitkoguseid ligikaudu 213 tonni võrra.
• > 50 ettevõtet: lisaks Lindele oli vesinikutaristu rajamisega seotud veel umbes 50 ettevõtet.
• 2,8 miljonit eurot: Linde investeeris vesinikutaristu rajamisse kokku 2,8 miljonit eurot.